Out-of-pocket payments and access to health care services in Estonia




Analysis based on Estonian Household Budget Survey data

This data are from surveys " Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile"

Source: Surveys "Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile", Estonian Health Insurance Fund, Ministry of Social Affairs

This data are from the survey Estonian Health Survey 2014

Proportion of people who did not access health care during past 12 months when needed

Household equivalized income is partly imputed using R package MICE due to missing data, details are available andres.vork@ut.ee


Average co-payments for prescription drugs by reimbursement rate

Source: Estonian Health Insurance Fund


Source: National Institute for Health Development, Health Statistics and Health Research Database

Summary

  • Despite Estonia having “solidarity-based health insurance”, there are considerable income-related inequalities in the access and utilisation of health care services

  • The inequalities arise mainly from:
    • user charges for medicines
    • very limited coverage of dental care for adults
    • waiting lists for specialist care
  • Survey data indicate that unmet need is highest for dental care, because it is too expensive. According to SILC 2015 data, about 10% of the adult population reports that they have not received dental care during last 12 months when needed, because it is too expensive. In the lowest income quintile it is as high as 20%, in the highest income quintile it is 2%.

  • The Estonian Health Survey 2014 puts the respective numbers considerably higher, to 39% in the lowest income quintile and 13% in the highest income quintile.

  • Estonian Health Survey 2014 also shows that there is income-related inequalities regarding unmet need for prescription medicines and other health care services. About 12% of adult persons in the lowest quintile complain that they do not have money for prescription drugs, while the proportion is only 1% for the highest income quintile.

  • Out-of-pocket payments have increased steadily over time and are driven by spending on medicines, dental care and outpatient specialist care. Spending on OOP has outpaced total consumption expenditure, but has grown with the same pace as other sources of financing of health expenditure.

  • The richest quintile spends nearly 5-6 times more on out-of-pocket payments per person that the poorest quintile.

  • Poorer households spend relatively more on drugs and richer households relatively more on dental care.

  • The co-payments of prescription drugs have dropped since 2009 according to EHIF data, especially when compared to household income.

  • The share of households impoverished and further impoverished after out-of-pocket payments have steadily fallen since the peak in 2006, when it was 15.6%, to 5.8% in 2015 when using national poverty line. Other poverty line metrices give the same dynamics.

  • The incidence of catastrophic out-of-pocket payments, which includes also those households who spend more than 40% of their capacity to pay on OOP, has declined to 11%.

Kokkuvõtteks

  • Leibkonna eelarve uuringu järgi on viimastel aastatel (2010-2012 ja 2015) oma-osaluse mõju vaesumisele pigem vähenenud, kui kasutada võrdluspiirina Eesti absoluutset vaesuspiiri. 2015. aastal oli 3,6% leibkondadest peale omaosaluse maksmist vaesusriskis, 2,3% sattus allapoole absoluutset vaesuspiiri ja 3,5% oli juba enne oma-osaluse maksmist allpool vaesuspiiri.

  • Haigekassa andmed näitavad, et inimeste omaosalus retseptiravimite eest tasumisel on vähenenud, kui võrrelda seda inimeste sissetulekutega. See seletab osaliselt vaesusriski vähenemist.

  • Eesti Sotsiaaluuringu andmete järgi on alates 2010. aastast kasvanud inimeste osakaal, kes väidavad, et järjekorra tõttu on nad pidanud loobuma viimase aasta jooksul õigeaegsest arstiabist. 2015. aastal ulatus nende täisealiste inimeste osakaal 12 protsendini.

  • Eesti Sotsiaaluuringu andmete järgi on hambaravist viimase 12 kuu jooksul rahalistel põhjustel loobujate osakaal olnud stabiilne viimastel aastatel, olles ligi 7% täiskasvanud elanikest. Samas esimeses kvintiilis ulatub see peaaegu 20%ni, samas kui viiendas kvintiilis on see 2%. Eesti Terviseuuringu 2014 andmete järgi on hambaravi teenustest loobumine hoopis suurem - esimeses kvintiilis lausa 39% ja viiendas kvintiilis 13%.

  • Eesti Sotsiaaluuringu andmete järgi esineb nii sissetuleku kui tööturuseisundi lõikes erinevused kättesaadavuses nii hambaravis kui eriarstiabis.

  • Iga-aastased uuringud “Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” näitavad, et 50-60% inimestest ei käi vähemalt kord aastas hambaarsti juures. Kasvanud on nende inimeste osakaal, kes väidavad, et mittekäimise põhjuseks on majanduslikud põhjused. Majanduslikel põhjustel hambaarsti juures regulaarselt käimisest loobujate osakaal on viimastel aastatel üle veerandi täisealistest elankest. Pannes kokku info Sotsiaaluuringu andmetega, siis võib järeldada, et raha puudusel jätab hambaarsti juude minemata ligi 7% inimesi, kellel on tegelikult häda käes, ning veel kuni 20% inimesi jätab hambaarsti juurde kord aastas minemaga, ehkki nad peaksid kontrollis käima.

  • Seega võib leibkonna-uuringu andmetest tulenev järeldus esimeses punktis, et oma-osaluse mõju vaesumisele on pigem vähenenud, olla tingitud osaliselt ka sellest, et rohkem inimesi on loobunud viimastel aastatel hambaarsti juures käimas.

  • Uuendatud tervishoiu kogukulude andmetel moodustab inimeste omaosalus 20-22% tervishoiu kogukuludest aastatel 2009-2015, näidates väikest kasvutrendi.

Andres Võrk andres.vork@ut.ee

Last update / Viimati uuendatud 24.10.2017